Kui räägime koera või kassi tervisest, mõtleme sageli sellele, mida näeme väljastpoolt: ilus karv, tugevad hambad, hea isu, normaalne kehakaal ja rõõmus olek.
Tegelikult algab väga suur osa tervisest aga sealt, mida me silmaga ei näe — soolestikust.
Soolestikus elab suur hulk baktereid ja teisi mikroorganisme. Seda nimetatakse mikrobioomiks. Lihtsalt öeldes on mikrobioom nagu looma sisemine ökosüsteem, mis aitab mõjutada seedimist, immuunsust, naha seisundit, toitainete omastamist ja üldist enesetunnet.
Toit mõjutab mikrobioomi iga päev. Seetõttu ongi saagipõhine toortoit ja mikrobioom omavahel tihedalt seotud.
Mis on saagipõhine toortoit?
Saagipõhine toortoit tähendab, et koera või kassi toit püüab jäljendada seda, mida kiskja looduses sööks — tervet saaklooma.
See ei tähenda ainult toorest fileed või hakkliha.
Terviklik saakloom sisaldab erinevaid osi:
- liha;
- söödavaid luid;
- siseelundeid;
- rasva;
- kõhresid, kõõluseid ja sidekude;
- looduslikku niiskust;
- väikestes kogustes karvu, sulgi või seedesisu.
Just see teebki saagipõhise toortoidu terviklikumaks. Loom ei saa ainult valku, vaid ka mineraale, vitamiine, rasvu ja teisi aineid, mida keha vajab.
Mikrobioom muutub vastavalt toidule
Soolestiku mikroobid elavad sellest, mida loom sööb. Kui toit muutub, võib muutuda ka mikrobioom.
Kass on rangelt lihatoiduline loom. Tema keha on loodud saama toitaineid peamiselt loomsest toidust. Koer on veidi paindlikum, kuid ka tema seedesüsteem kasutab hästi loomset valku, rasva, luid ja sidekude.
Saagipõhine toortoit loob soolestikus teistsuguse keskkonna kui kuivtoit. Kuivtoit on tavaliselt tugevalt töödeldud, vähese niiskusega ja sisaldab sageli rohkem tärklist. Saagipõhises toortoidus on rohkem loomset toorainet, loomulikku niiskust ja vähem liigseid süsivesikuid.
See mõjutab otseselt seda, millised mikroobid soolestikus hästi hakkama saavad.
Miks on terviklikkus oluline?
Looduses ei söö kiskja ainult puhast lihast. Ta sööb erinevaid kehaosi, millest igaühel on oma roll.
Liha annab valku.
Luud annavad kaltsiumi ja fosforit.
Siseelundid annavad vitamiine ja mineraale.
Kõhred, kõõlused ja sidekude toetavad seedimist, liigeseid ja soolestiku tööd.
Rasv annab energiat.
Niiskus aitab seedesüsteemil normaalselt töötada.
Seetõttu ei ole saagipõhine toortoit lihtsalt “toores liha”. See on läbimõeldud tervik, mis arvestab looma loomulikku toitumist.
Niiskus on väga tähtis
Üks suur erinevus toortoidu ja kuivtoidu vahel on niiskus.
Saakloom sisaldab loomulikult palju vett. Ka hästi koostatud toortoit on niiskem kui kuivtoit. Kuivtoit sisaldab aga väga vähe vett.
Niiskus aitab toidul seedetraktis liikuda, toetab normaalset seedimist ja mõjutab väljaheite kvaliteeti.
See on eriti oluline kasside puhul. Kassid saavad looduses suure osa vajalikust veest saakloomast ega pruugi kuivtoitu süües piisavalt juurde juua.
Vähem tärklist, loomulikum seedekeskkond
Paljud kuivtoidud sisaldavad tärklist, sest see aitab graanulitel kuju hoida. Kiskja loomulik toit sisaldab aga väga vähe süsivesikuid.
Kui loom sööb palju tärklist või taimset materjali, toidab see soolestikus teistsuguseid mikroobe kui loomne valk, rasv ja sidekude.
See ei tähenda, et iga süsivesik oleks halb. Küll aga võib suur süsivesikute kogus viia seedekeskkonna kaugemale sellest, milleks koera ja kassi keha on loomupäraselt paremini kohastunud.
Miks väljaheide toortoidul sageli muutub?
Paljud loomavanemad märkavad toortoidule üle minnes, et looma väljaheide muutub:
- väiksemaks;
- tihedamaks;
- vähem lõhnavaks;
- paremini vormituks;
- mõnikord ka harvemaks.
See on sageli märk sellest, et keha kasutab suure osa toidust ära ja jääke tekib vähem.
Väljaheide annab seedimise kohta palju infot. Tasub jälgida, kas see on liiga pehme, liiga kõva, limane, väga tugeva lõhnaga või kas loom pingutab kakamisel.
Siseelundid ei ole “lisand”, vaid oluline osa
Saagipõhises toidus on siseelunditel väga tähtis roll.
Maks, neer, süda, põrn, kops ja teised elundid sisaldavad palju vitamiine, mineraale ja teisi kasulikke aineid. Need toetavad kogu keha, sealhulgas soolestikku, immuunsust ja ainevahetust.
Kui toortoit koosneb ainult lihast, jääb see poolikuks. Pikema aja jooksul võib selline toit tekitada puudujääke.
Seetõttu peab toortoit olema tasakaalus.
Mikrobioom ja immuunsus käivad käsikäes
Soolestik ei tegele ainult seedimisega. Seal asub ka suur osa immuunsüsteemist.
Tasakaalus mikrobioom aitab toetada soole kaitsebarjääri, hoida põletikku kontrolli all ja takistada kahjulike mikroobide vohamist.
Kui mikrobioom on tasakaalust väljas, võib see mõnel loomal väljenduda näiteks:
- gaasides;
- kõhulahtisuses;
- korduvates seedeprobleemides;
- sügeluses;
- nahaprobleemides;
- kõrvaprobleemides;
- üldises tundlikkuses.
Saagipõhine toortoit ei ole imeravim, kuid see võib anda seedetraktile liigile sobivama aluse.
Toortoit vajab hoolikat käsitlemist
Toortoit ei tähenda hooletut toitmist. Vastupidi — kvaliteet ja hügieen on väga olulised.
Oluline on:
- kasutada kvaliteetset toorainet;
- hoida toitu õigel temperatuuril;
- sulatada toitu korrektselt;
- pesta käed, kausid ja tööpinnad;
- mitte jätta toitu pikalt toatemperatuurile;
- koostada menüü tasakaalustatult;
- arvestada konkreetse looma vajadustega.
Toortoidu puhul ei ole mõte selles, et “mida rohkem baktereid, seda parem”. Tähtis on see, millise keskkonna toit looma soolestikus loob.
Üleminek vajab aega
Kui loom on kaua söönud kuivtoitu, võib tema seedimine vajada toortoiduga harjumiseks aega.
Üleminekul võib ajutiselt esineda:
- pehmemat väljaheidet;
- gaase;
- kõhu korisemist;
- väljaheite sageduse muutumist.
Mõnele loomale sobib kiirem üleminek, teisele aeglasem. Tundliku seedimisega loomadel võib alustada ühe valguliigiga ja lisada uusi koostisosi sammhaaval.
Kõige tähtsam on jälgida looma: isu, energiat, väljaheidet, naha ja karva seisundit ning kehakaalu.
Kokkuvõte
Saagipõhine toortoit ja mikrobioom on seotud, sest toit kujundab seda, milline keskkond looma soolestikus tekib.
Koera ja kassi keha on kohastunud loomse, niiske ja tervikliku toidu kasutamiseks. Saagipõhine toortoit püüab seda loomulikku mudelit jäljendada, pakkudes mitte ainult liha, vaid ka luid, siseelundeid, rasva, kõhre, sidekude ja looduslikku niiskust.
Kui toit on loomale sobiv ja tasakaalus, võib see toetada paremat seedimist, stabiilsemat väljaheidet, tugevamat soolebarjääri ja tasakaalukamat mikrobioomi.
Tervis ei alga ainult toidukausist. See algab sellest, kuidas see toit looma soolestikku toetab.
