Oma igapäevases töös püüan ma lähtuda põhimõttest: MIDA LOOMULIKU, SEDA TERVISLIKUM. Kaldun arvama, et meie kodus elavad kassid on pigem taltsutatud, kui kodustatud. Meie lemmikud on võimelised taas metsistuma ja elama ka ilma inimese abita. Neil on kõik selleks vajalikud kohastmised veel olemas. Need on seotud evolutsiooniliste vajadustega. Et tagada kasside heaolu, on tungivalt soovitatav nendega arvestada!
Tuleneval kuulun ma nende kassisõprade leeri, kes arvavad, et kui vähegi võimalik, lasta kass õue loomuomast elu kogema. Kassid ei ole kohanenud hingama tolmust toaõhku! Tulenevalt võib neil tekkida astma. Kuna kassid on looduses tippkiskjad, võib vaid toas elavatel kassidel sisse jääda kütivunk, mis põhjustab stressi ja erinevaid ebameeldivaid käitumisprobleeme. Näiteks: inimeste käte või jalgade ootamatut ründamist või pissimist lubamatutesse kohtadesse).
Väga oluline on mikrokiipida oma õues käiv kass. Harvad pole juhud, kui kass kaotab kodutee ja keegi hea inimene korjab ta üles ning viib varjupaika. Kui välised olud tunduvad väga ohtlikud (liiklusvahendid, kaklused teiste kassidega, mürgised ained, jne) peaks kaaluma kassiaia või kassirõdu rajamist ning jalutamist.
Pigem ennetus, kui õnnetus!
Lemmikloomaarst
dr. Kenno Ruul
………….TASAKAALUSTATUD JA TÜKILINE TOORTOIT
……..ASJATUNDJA ABI
