Toortoitu mõistetakse tegelikkuses vägagi erinevalt. Selle sõna võib tähendada väga erinevaid lähenemisi – alates köögiviljade ja lisanditega „retseptidest” kuni tervete saakloomadeni. See tekitab segadust nii loomaomanikes kui ka spetsialistides. Käesolevas artiklis selgitan loomaarsti vaatenurgast, mis on saagipõhine toortoit ning sama oluline – mis see ei ole.
.
Mis on saagipõhine toortoit?
Saagipõhine toortoit on toitumisviis, mille eesmärk on jäljendada võimalikult täpselt seda, mida kiskjaline loom sööks looduses: tervet saaki või selle anatoomiliselt vastavat koostist.
Praktiliselt tähendab see, et toit koosneb:
- lihaskoest
- luudest
- siseorganitest (sh sekretoorsed organid nagu maks)
- vajadusel karvast, sulgedest või muudest „mittesöödavatena” tunduvatest osadest
Eesmärk ei ole „toortoit” iseenesest, vaid bioloogiline tervik, kus toitained esinevad loomulikes proportsioonides ja vormides. Oluline on mõista: saagipõhine toortoit ei põhine retseptidel, vaid saagi struktuuril.
.
.
.
.
Saagipõhine toortoit EI OLE?
BARF (Biologically Appropriate Raw Food) See sisaldab sageli:
- köögivilju ja puuvilju
- õlisid ja „superfoode”
- jahvatatud koostisosi
- täpseid grammi- ja protsendiarvestusi
Saagipõhine toortoit seevastu:
- ei kasuta köögivilju
- ei püüa „tasakaalustada” toitu taimse materjaliga
- ei käsitle looma kui kõigesööjat
Eriti kasside puhul on see eristus kriitiline – kass on kohustuslik kiskja, kelle seedesüsteem ei ole kohastunud taimse materjali töötlemiseks.
.
See EI OLE lihtsalt „toores liha”
Toores kanafilee või hakkliha ei ole saagipõhine toortoit.
Kui loom saab ainult lihast, fileest ja „ilusatest tükkidest” toitu, siis tekib paratamatu toitainete tasakaalutus, eriti kaltsiumi, mikroelementide ja rasvlahustuvate vitamiinide osas.
Saagipõhine toortoit rõhutab:
- luu ja pehmete kudede suhet
- erinevate organite rolli
- kogu saagi kasutamist
.
See EI OLE ka vitamiinipulbriga „parandatud” dieet
Saagipõhine toortoit ei tugine sünteetilistele lisanditele. Põhimõte on lihtne: kui saak on terviklik, on ka toitainete spekter terviklik.
Vitamiinide ja mineraalide lisamine:
- viitab sageli ebatäielikule baasdieedile
- suurendab üle- ja aladooside riski
- nihutab fookuse bioloogiliselt tervikult keemilisele arvestusele
See ei tähenda, et lisandid poleks kunagi vajalikud – vaid et tervel, õigesti koostatud saagipõhisel toortoidul ei ole need vaikimisi vajalikud.
.
See EI OLE „looduslik = automaatselt ohutu”
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et „looduslik” tähendab automaatselt turvalist. Saagipõhine toortoit:
- nõuab teadmisi
- eeldab hügieeni
- ei sobi igale omanikule ega igasse olukorda
Riskid on reaalsed, kuid hallatavad, kui:
- tooraine on kvaliteetne
- käitlemine korrektne
- omanik mõistab, mida ta teeb
Probleem ei ole saagipõhises toortoidus kui põhimõttes, vaid valesti tegemises.
.
Miks saagipõhine toortoit on nii kõrgelt hinnatud?
Kliinilises praktikas näeme saagipõhist toortoitu söövatel loomadel sageli:
- paremat kehamassi ja lihastoonust
- väiksemat väljaheidete mahtu
- karvkatte paranemist
- suuremat söögiisu stabiilsust
Need muutused ei tulene „moest”, vaid sellest, et loom saab toitu:
- sellisena, milleks evolutsioon on tema seedesüsteem loonud
- ilma ülearuseta ja kahtlaste koostisosadeta
- koos loomuliku mehaanilise ja mikroobse koormusega
.
KOKKUVÕTE
Saagipõhine toortoit on:
- saagipõhine
- anatoomiliselt terviklik
- bioloogiliselt loogiline
Saagipõhine toortoit ei ole:
- BARF
- lihtsalt toores liha
- vitamiinipulbriga parandatud dieet
- kõigile sobiv lahendus ilma õppimiseta
Nagu iga toitumisviis, nõuab ka see mõistmist, mitte pimedat järgimist.
Kui saagipõhisest toortoidust räägitakse täpselt ja ausalt, on see üks kõige loogilisemaid viise kiskjaliste loomade toitmiseks. Kui seda aga lihtsustatakse või romantiseeritakse, tekivad probleemid – mitte toidu, vaid teadmiste puudumise tõttu.
One thought on “Mis on saagipõhine toortoit?”