Meie üliarmsad lemmikud on tegelikult kitsalt kohanenud lihasööjad! Kassid on füsioloogiliselt ja biokeemiliselt progrmmeeritud sööma asjapüütud saaki. Nende jaoks on esmane energia-allikas saagis olev valk ehk proteiin. Kasside metsikud sugulased looduses söövad vaid pisi-imetajaid, linde ja putukaid, kes on väga rikkad valkude ja rasvade poolest. Kassid ei vaja oma kütuseks süsivesikuid. Samuti puudub neil taimsete süsivesikute omandamiseks vajalik ainevahetuslik paindlikkus*.
Täiskasvanud kassi valguvajadus on 2-3 korda kõrgem kui koeral, ning see suureneb kassi vananedes veelgi! Kui eakad kassid ei saa piisavalt loomseid valke, tekib neil tasahilju lihaste kõhnumine. Kui kõigesööjad saavad kasutada oma oma energiavajaduse katteks ka süsivesikuid, siis kassid jäävad ilma piisava hulga loomsete valkudeta nälga ja muutuvad erinevatele haigustele vastuvõtlikuks.
Samas on väga oluline, et valgud oleksid täisväärtuslikud ja hästi imenduvad. Sageli püüavad kuivtoidutootjad toidu omahinda madalal hoida, kasutates valguprotsendi tõstmiseks soja proteiini, nisu gluteeni ja teisi taimseid valguallikaid. Paraku ei sobi aga need kitsalt kohanenud lihasööjatele. Need põhjustavad kestvat ainevahetuslikku stressi, mis viib erinevate krooniliste terviserikete tekkeni. Olgu veel mainitud, poes müüdavates soodsates kallerdiste pakikestes pole mitte lihatükikesed vaid kassidele sobimatud sojatombud.
Kassid suudavad 22st vajalikust aminohappest oma kehas valmistada neist vaid pooli. Eriti kriitiline aminohape on tauriin, mille puudumine põhjustab südamelaienemist ja võib viia pimedaks jäämiseni. See aminohape pole mitte rakkude koostises, vaid nende vahelises vedelikus. Seetõttu on väga oluline, et kassitoit sisaldaks piisavalt loomulikke vedelikke.
Sinu kassitoidu asjatundja
ja lemmikloomaarst
dr. Kenno Ruul
….…..
