MIKROBIOOM, DÜSBIOOS JA TERVIS
.
Kas teadsid, et sinu koera või kassi soolestikus elab triljoneid baktereid, seeni, viirusi ning muid mikroorganisme? Seda nähtamatut ökosüsteemi nimetatakse mikrobioomiks ning see mängib väga olulist rolli sinu lemmiku tervises – alates seedimisest kuni immuunsüsteemini välja.
.
Mis on mikrobioom?
Mikrobioom tähendab kogu mikroorganismide kogumit, mis elab looma kehas ja pealispinnal – kõige rohkem just seedetraktis. Need mikroobid ei ole ainult „kaassõitjad“, vaid täidavad palju elutähtsaid funktsioone:
-
aitavad seedida toitu ja toota vajalikke vitamiine;
-
tugevdavad immuunsüsteemi;
-
hoiavad kontrolli all kahjulikke baktereid;
-
mõjutavad isegi käitumist ja meeleolu.
Iga looma mikrobioom on unikaalne nagu sõrmejälg ning kujuneb välja varases eas, sõltudes nii sünnitusviisist, toitumisest kui ka keskkonnast.
.
.
.
Mis on düsbioos?
Düsbioos tähendab mikrobioomi tasakaalu häirumist – olukorda, kus kasulikud ja kahjulikud mikroobid ei ole enam tasakaalus. Näiteks võib kasulikke baktereid olla liiga vähe või kahjulikke liiga palju.
Düsbioosi võivad põhjustada mitmed tegurid:
-
antibiootikumide või teiste ravimite kasutamine;
-
ebakvaliteetne või liialt töödeldud toit;
-
stress;
-
haigused;
-
keskkonnamuutused või hügieeni liialdamine.
.
.
Millised probleemid on seotud düsbioosiga?
Kui mikrobioomi tasakaal on paigast ära, võib loom hakata ilmutama erinevaid terviseprobleeme. Levinumad on:
1. Seedehäired
Kõige tüüpilisem märk on vahelduv või krooniline kõhulahtisus, gaasid, kõhukinnisus või sage roojamine. Loom võib oksendada või olla isutu.
2. Nahahaigused
Nahk ja mikrobioom on tugevalt seotud – düsbioos võib väljenduda sügeluse, löövete, kõõma või „pärmilaadse“ lõhnaga. Korduvad kõrvapõletikud on samuti tihti seotud mikrobioomi tasakaalustamatusest.
3. Allergiad ja toidutalumatused
Tasakaalust väljas mikrobioom võib põhjustada immuunsüsteemi ülereageerimist, mis võib avalduda nahaallergiatena või seedetrakti probleemidena.
4. Käitumuslikud muutused
On tõestatud, et mikrobioom mõjutab ka ajutegevust – düsbioosiga loomal võib esineda ärevust, rahutust või isegi agressiivsust.
.
.
Kuidas mikrobioomi toetada?
.
Hea uudis on see, et mikrobioomi saab toetada ja tasakaalu taastada – sageli isegi ilma ravimiteta.
- Looduslähedane ja mitmekesine toit
Eelistada tuleks kvaliteetset, võimalusel värsket ja töötlemata toitu. Saagipõhine kassi ja koera toortoit toetab soolestiku loomulikku mikrobioomi palju paremini kui kuumtöödeldud kuivtoit.
- Probiootikumid ja prebiootikumid
Probiootikumid on „head bakterid“, prebiootikumid aga nende toit. Nii veterinaarsed preparaadid kui ka looduslikud allikad (nt keefir, hapukapsas – väikestes kogustes ja sobival kujul) võivad aidata.
- Vähem stressi ja antibiootikume ainult hädavajadusel
Stress mõjutab mikrobioomi väga tugevalt. Samuti tasub vältida liigset ravimite kasutamist ilma vajaduseta – eriti antibiootikume, mis hävitavad nii „halvad“ kui „head“ bakterid.
- Keskkonna mitmekesisus
Looduses liikumine, teiste loomadega suhtlemine ja väike „määrdumine“ ei tee halba – vastupidi, see toetab loomuliku mikrobioomi arengut.
.
.
Kokkuvõte
Mikrobioom on meie lemmikute nähtamatu, aga ülioluline tervisesüsteem. Selle tasakaalust välja minek ehk düsbioos võib avalduda väga erineval moel – seedeprobleemidest nahaärrituste ja käitumishäireteni.
Mikrobioomi tervena hoidmine algab igapäevasest hoolest: toit, keskkond, stressitase ja ravikäsitlus mängivad kõik rolli. Vajadusel saab mikrobioomi seisundit hinnata ka laboratoorselt ja koostada taastumisplaani koos loomaarstiga.
.
Kui märkad oma lemmikul korduvaid seede- või nahaprobleeme, konsulteeri loomaarstiga – võib-olla on aeg vaadata sisse, mitte ainult peale.
Soovid oma looma mikrobioomi kohta rohkem teada? Kirjuta mulle või küsi visiidil!
.
.
Viited ja soovituslik kirjandus
.
-
Suchodolski, J. S. (2011).
Intestinal microbiota of dogs and cats: a bigger world than we thought.
Veterinary Clinics: Small Animal Practice, 41(2), 261–272.
https://doi.org/10.1016/j.cvsm.2010.12.005 -
Pilla, R., & Suchodolski, J. S. (2020).
The gut microbiome of dogs and cats, and the influence of diet.
Veterinary Clinics: Small Animal Practice, 50(1), 1–12.
https://doi.org/10.1016/j.cvsm.2019.08.002 -
Barko, P. C., et al. (2018).
The gastrointestinal microbiome: a review.
Journal of Veterinary Internal Medicine, 32(1), 9–25.
https://doi.org/10.1111/jvim.14875 -
Guard, B. C., et al. (2017).
Characterization of microbial dysbiosis and metabolomic changes in dogs with acute diarrhea.
PLOS ONE, 12(5), e0176736.
https://doi.org/10.1371/journal.pone.0176736 -
Minamoto, Y., et al. (2015).
Alteration of the fecal microbiota and serum metabolite profiles in dogs with idiopathic inflammatory bowel disease.
Gut Microbes, 6(1), 33–47.
https://doi.org/10.1080/19490976.2014.997612
.
